31. augustil 1998 avas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma uksed uues kollases hoones Laial tänaval.
Pikk oli aeg, kus raamatukogu vireles ebasobivates tingimustes. Juba 24.12.1954 a. kirjutab „Sirp ja Vasar“ kuidas mööda raamatukogu seinu jooksid veenired ning põrandatel olid loigud. Illustratsiooniks pilapilt, kus soovitati raamatukogu personali täiendada parvevahi kohaga. Ka ruuminappus oli igivana probleem.
Esimene mõttevälgatus uue raamatukogu ehitamise teemal toimus 1986. aastal, kui EKP Rakvere rajoonikomitee võttis vastu otsuse ehitada kultuurimaja. Projekteertimisel lisandusid kultuurimajale nii lasteraamatukogu kui keskraamatukogu. Õhulossid kukkusid aga kokku, kuna kultuurimaja asukoha suhtes ei jõutud kokkuleppele. Vaidluste tulemusena otsustati, et uus kultuurimaja ehitatakse teatri kõrvale, ning sinna raamatukogu enam ära ei mahu. Tegelikkuses jäi maa seest välja tulnud fransiskaani kloostri müüridele ehitamata ka kultuurimaja.
Raamatukogu probleem kerkis taas esile 1990. aastal, kui 21. oktoobril toimus maavanema (Lembit Kaljuvee) juures vastavasisuline arutelu. Sealt edasi imbus teema ajalehe veergudele. Nii kirjutas „Viru sõnas“ kirjanik (toonane humanitaarnõunik) Kalju Saaber: „Tahad riiki arendada, arenda raamatukogusid. Rakverest ei saa kunagi Virumaa keskust, kui mängime selle ehitamisega lõpmatuseni kassi ja hiirt...“. Lahendust raamatukogu probleemile küll veel ei saabunud, kuid mõte oli idanema pandud.
1995. aasta alguses, kui omandireformi käigus võttis Rakvere linnavolikogu vastu otsuse tagastada omanikule keskraamatukogu käsutuses olev hoone Tallinna tänav 7, kerkis küsimus taas päevakorda. Raamatukogu võimaliku uue asupaigana olid sihikul mitmed hooned (kaasa arvatud praegune hoone Lai 7), enim tuli kõne alla kolimine kultuurimajja. Põhjuseks rahaline kokkuhoid, kuna kultuurimaja vajas remonti niikuinii. Säärase lahenduse vastu olid kategooriliselt nii kultuurimaja kui raamatukogu töötajaid. Raamatukogu ei pidanud sobivaks ei hoonet ega asukohta, kultuurimaja oleks praktiliselt likvideeritud. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu toonase direktori Liisa Düüna seisukoht kõlas „Probleem ei ole kerkinud täna ega eile, sellega on kokku puutud juba 30 aastat. Miks kulutada nüüd riigi raha nii, et kummalgi – ei raamatukogul ega kultuurimajal – poleks korralikke töötingimusi?“ Raamatukogu ise eelistas väljapakututest asupaigana juba pikka aega Lai 7 hoonet. Probleemiks olid aga 14 seal elavat peret, kellele linn pidi uue peavarju leidma.
27.04.1995 otsustas Rakvere linnavolikogu siiski, et raamatukogu kultuurimajja ei koli ning 1996. aasta riigieelarvest taotletakse raha Lai 7 rekonstrueerimiseks raamatukogu tarbeks.
Uue raamatukogu eskiisprojekt (arhitekt A. Kask) valmis 1996. a. alguses. Samal ajal algasid hoones ka lammutustööd (teostaja AS Antaares). 18.10.1996 valiti kaheksa firma hulgast keskraamatukogu ehitajaks AS Antaares. Ehitusega loodeti lõpule jõuda 1997. aasta lõpuks.
Asi ei kulgenud siiski nii ladusalt, sest 1997. aasta alguses selgus, et ehituseks vajalikust 13 miljonist on puudu veel 8 miljonit krooni. Augustis ehitus seiskus võlgade tõttu määramata ajaks. Probleem oli tõsine, kuna iga viivitatud päev ähvardas tõsta ehituse hinda veelgi. Linnal tuli kaaluda laenuvõtmist.
Lugu leidis siiski õnneliku lõpu raamatukogu ja tema lugejate jaoks, sest 31. augustil toimus Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pidulik avamine. Lugejatele avanesid uksed 1. septembril 1998. Uus raamatukogu ühendas seni eraldi tegutsenud lasteraamatukogu ja keskraamatukogu. Kuigi unistused ja vajadused olid juba siis suuremad kui saavutatu (väikse pinna tõttu jäid tegemata kohvik ja kunstigalerii), oli see siiski tolle hetke valikute ees seistes parim lahendus.
Kuidas edasi? Viisteist aastat on tänapäeva kiiret arengut silmas pidades pikk aeg. See aeg on näidanud, et raamatukogu küsimus ei saanud 1998. aastal lõpplahendust vaid leevendust. Aeg seab raamatukogule uusi nõudmisi, nõudmiste rahuldamine vajab tingimusi. Praegune raamatukoguhoone neid tingimusi enam pakkuda ei suuda.
Kuna hoone pole algselt mõeldud raamatukoguks, kannatab funktsionaalsus. Ruumid on väikesed ning ebasobiva pigutusega, palju on korruste vahel jooksmist. Nii näiteks peaksid ideaalis nii lugemissaal kui internetipunkt paiknema 1. korrusel ja koos. Ruumi napib ka raamatute jaoks. Kitsikuse tõttu on hetkel vähem kasutust leidev osa ajutiselt hoiul Rakvere Linnavalitsuse hoone keldris, kus tingimused säilitamiseks jäävad kaugele rahuldavast. Ebarahuldavad on tingimused ka liikumispuuetega inimestele, sest riiuleid täistuubitud ruumis ratastooliga liikuda on äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu.
Kaasaegne raamatukogu nõuab valgust, õhku ja avarust. Samuti tuleb juba projekteerimisel arvestada tänapäeva raamatukogu mitmeotstarbelisust (raamatukogu kui kirjanduse vahendaja, infokeskus, õpikeskkond, ajaviitmise paik nii lastele kui täiskasvanutele, kultuurivahendaja, näitustepaik jne.). Nii me siis unistame taas – seekord uuest, kaasaegsest, kõigi vajadustega arvestavast ning tulevikku nägevast raamatukoguhoonest.
